Sõltuvalt sellest, kas siduri käitatavate ja käitatavate komponentide vahel on suhteline pöörlemiskiiruse erinevus, võib siduri jagada kolme tööolekusse:
Väljalülitatud olek: kui juht vajutab siduripedaali, surub juhtmehhanism vabastuslaagrit, pannes selle haakima surveplaadi kinnitusmehhanismi. See põhjustab surveplaadi tagasitõmbumise, luues selle ja hooratta vahele vaba ruumi. Sel hetkel on käitatav plaat täielikult eraldatud nii hoorattast kui ka surveplaadist, välistades hõõrdumise. Siduri veo- ja käitatavate komponentide vahel ei toimu jõudu ning pöörlemiskiiruste erinevust ei esine. Selles olekus võib mootor töötada tühikäigul, käigukast vahetada käike ja sõiduk võib peatuda.
Sisselülitatud olek: kui juht vabastab siduripedaali, naaseb juhtmehhanism algsesse asendisse. Vabastuslaager eraldub survemehhanismist. Survevedrude jõul surutakse surveplaat ettepoole, kõrvaldades selle ja hooratta vahelise tühimiku. Sel hetkel on käitatav plaat tihedas kontaktis nii hooratta kui ka surveplaadiga, tekitades piisava hõõrdumise. Jõud kandub üle siduri veo- ja käitatavate komponentide vahel ning pöörlemiskiirusel pole vahet. Selles olekus edastatakse mootori võimsus täielikult käigukastile, võimaldades sõiduki normaalset töötamist.
Pool{0}}seotud olek: kui juht siduripedaali aeglaselt alla vajutab või vabastab, rakendab töömehhanism vabastuslaagri ja surveplaadi sõlme vahel teatud jõudu, luues surveplaadi ja hooratta vahele väikese tühimiku. Sel hetkel säilitab käitatav plaat hooratta ja surveplaadiga mõningast hõõrdumist, ehkki mootori võimsuse täielikuks edastamiseks ebapiisav. Siduri vedava ja käitatava osa vahel püsib pöörlemiskiiruse erinevus. Selles olekus edastatakse osaline mootori võimsus käigukastile, mis võimaldab sõidukil sujuvalt käivituda või sõita madalatel kiirustel.
