Varaseid vaakumpumpasid kasutati tavaliselt ainult diiselmootorites, mis toimisid peamiselt pidurisüsteemi vaakumvõimendi pumba vaakumallikana. Tänu oma ühele funktsioonile ja suhteliselt madalatele nõuetele vaakumpumpamise kiirusele ja vaakumtasemele ei seadnud mootori vaakumpumbad esikohale suurt pöörlemiskiirust ega pumpamiskiirust.
Viimastel aastatel, koos kaasaegse autotehnoloogia arenguga, on sõidukite vaakumallikate standardid muutunud üha rangemaks. Nukkvõlliga ühendatud otseajami-vaakumpumbad on järk-järgult asendanud generaatori võlliga ühendatud pumbad, pakkudes kõrgemat vaakumitaset ja suuremat pumpamiskiirust. Selles artiklis uuritakse automootorites kasutatavate otseveo-nukkvõlli vaakumpumpade tööpõhimõtet, struktuuri ja jõudlusnäitajaid, nagu vaakumi tase. Spiraalset -kujulist pumbakambrit kasutavate mootori pöörlevate labadega vaakumpumpade jõudlusnäitajad on teoreetiliselt kinnitatud ning teoreetilised arvutusmeetodid on ette nähtud selle pumbatüübi kõigi jõudlusnäitajate jaoks. Kodumaiste mootorite vaakumpumba sisselaskekambrite madala sisselasketõhususega tegelemiseks on välja pakutud uuenduslik lähenemine: sisselaske- ja väljalaskejuhtkanalite projekteerimine ning nende parameetrite optimeerimine.
Teoreetiliste arvutuste põhjal loodi kolmemõõtmeline mudel vaakumpumba põhikomponentide mehaaniliste ja kinemaatiliste omaduste teoreetiliseks analüüsiks. Tegeledes mootori töötingimuste simuleerimisega tavalistel pöörleva labaga vaakumpumba katseplatvormidel, kavandati uudne mootori vaakumpumba katseplatvorm koos esialgse projekti ettepanekuga. Kasutades olemasolevaid CNC-töötlusseadmeid, töötati välja vaakumpumba korpuse töötlemisprotsessi spetsifikatsioon, millele järgnes simulatsioon ja korpuse lõplik töötlemine. See uurimus pakub teostatavaid projekteerimismetoodikaid ja mehaanilise töötlemise katseprotokolle autotööstuses kasutatavate pöörlevate labadega mehaaniliste vaakumpumpade edasiseks arendamiseks ja tootmiseks.
